Rubriik: Rahvakalender
-
Kui õled tuppa toodi
(Kuidas vanasti uut aastat vastu võeti) Kui aeg läheneb aastavahetusele, hakkame suuremat huvi tundma ilmateadete vastu: kas tulevad mustad või valged näärid? Talvised pühad ilma tõelise talveta on kuidagi nagu puudulikud ja ebameeldivad. Kui aga nääripühad lähenevad lumesajuga, oleme rõõmsad ja rahul. Rahvapärastes kommetes loevad üsnagi palju traditsioonid ja harjumused, mis on väga visad muutuma.…
-
Jaanipäeva eelõhtul
Jaanipäev on oma nime saanud küll piibli Ristijast Johannesest, kuid selle päeva kommetel on siiski väga vähe tegemist Johannese isikuga. Palju enam leiame eesti jaanipäeva kommetes ja ebausus, jaanitulede põletamises ja muis selle päevaga seotud traditsioonilistes toimingutes niisugust, mis on mälestuseks eelkristlikust valgusepühast, mida pühitseti suvisel pööripäeval. Jaanipäeva rahvaomasele veetmisele on iseloomulik jaanituli, mis Eestis on…
-
Vanaviisi suvisted
Nelipühi ehk suvistepühade rahvapäraseks tunnusmärgiks on meil teatavasti kased, elamute ehtimine noorte lõhnavate kaskedega. Seda kommet ei peeta mitte ainult maal, vaid ka linnadesse tuuakse nelipühi eel müügile kaski ja kaseoksi, neid kasutatakse isegi kirikute kaunistamiseks jne. Linnades ostetakse nelipühikaski raha eest nagu igasugust muudki kaupa, maal tähendab aga pühadekaskede toomine noorsoo pidulikku rohelisseminekut. Kaski…
-
Ülestõusmispühad rahvakommetes
Kevadised pühad, mis juhatatakse sisse palmipuudepühaga ning vaikse nädalaga, on jõulude kõrval teised suuremad pühad aastas, Lähenev kevad peaks end juba avaldama välisteski märkides. See tingib maainimeste erilise hoolekande põllunduse, karjanduse ja aianduse eest, see tingib terve hulga maagilisi toiminguid, mis ühel või teisel viisil peavad aitama kindlustada põllumehe majanduslikku heakäekälku kui kõige edu ja…
-
Palmipuudepüha rahvakommetes
Palmipuudepüha on ülestõusmispühade sissejuhatuseks. See on kristlik püha, mida peetakse Kristuse viimase Jeruusalema-teekonna mälestuseks. Komme on alguse saanud viiendal sajandil ja levinud kõigisse kristlikesse maadesse. Jeruusalemas koguneti selle päeva varahommikul Õlimäele ja mindi sealt siis Püha Haua kirikusse, palmioksad käes. Kõigis maades pole aga võimalik kasutada palmioksi. Sellest tingituna astuvad palmiokste asemele mitmesugused muud oksad,…
-
Iseloomustavat eesti jõulukommetest
Jõulud on meil kõige tähtsamad pühad aasta ringkäigus ja nad on seda olnud juba kauges minevikus. Küllap sellest tingituna on need pühad ka väga sisse juurdunud ja rahvas on vanasti pidanud neid ikka rohkem päevi, kui kalendris ette nähtud. Paiguti on pärast jõulupühi peetud veel noorte kooskäimisi (näit. setude “istjad”) ja käsitöötalguid, mis veelgi aitasid…
-
Meie vanad jõulud.
Kuidas tulid vanasti jõulud, kuidas neid vastu võeti ja kuidas ära saadeti. Maarahva jõulud hoopis sisukamad kui praegusel ajal. JÕULUAEGSED NALJAD EESTI NÄITEKUNSTI ALGEKS. RÕÕSKÕLU LASSIS JA KUIVAD ÕLED PÕRANDAL. Jõuludest öeldakse, et nad tulevad härgadega, kuid lähevad valge hobusega, s.t. et saabuvad alles pika ootamise pääle nind kaovad käest suure kiirusega — nagu kõik…
-
Uue aasta eelõhtul
Mida toob uus aasta? — Kellele hääd, kellele halba? — Kes läheb mehele ja kes võtab naise? — Kui palju jääb veel aastaid elada? VÕIMALUSI TULEVIKU JA SAATUSE ENNUSTAMISEKS. Vana-aasta viimne õhtu on kõigist õhtutest kõige enam kunstitamisega seotud veel praegugi. Siis arvatakse olevat kõige sündsam aeg tuleviku ennustamiseks ja eeskätt selle teadasaamiseks, mida toob…