Rubriik: Mälestused
-
Meenutusi Nurmsi Kirikumäest
Paide rajoonis on rohkem kui kakssada arheoloogiamälestisega seotud paika. Üks tuntum on kivine küngas Nurmsi küla juures. Kui sõita Paidest Põltsamaa poole ja maantee on läbinud Nurmsi küla, siis paistabki pahemal pool Kirikumägi (mõnisada meetrit teest). Paiganimi Kirikumägi on eksitav, sel künkal pole mingisugust seost kirikuga. Rahvapärased kohanimed on sageli tüüpilistest muistenditest tuletatud. Väliselt ebamäärased…
-
90-aastane Paide ajaloo raamat
Hiljuti võis «Võitlevast Sõnast» lugeda, et läheneb Paide linna 700. juubel. Kavatsetakse välja anda fotoalbum ja brošüür linna ajaloost. Sel puhul on sobiv meenutada mõnd varasematki linna juubeli tähistamist ning siis avaldatud väljaandeid. Juhtumisi on nende ridade kirjutaja kätte sattunud tagasihoidlik brosüür, mis nägi trükivalgust 90 aastat tagasi Paide linnas. Raamatukese tiitlilt võib tollases kirjaviisis…
-
Kui kaks kooli ühendati
Tänapäeval oleme harjunud, et keskkoolides õpivad poisid ja tüdrukud koos. Kui 1918. aasta lõpul (saksa okupatsiooni lõppedes) saadi Paides luua eestikeelne gümnaasium, oli neid kaks: poeglaste ja tütarlaste reaalgümnaasium. Õppekavad olid erinevad, õpetajad osalt ühised. Ent õpilastevahelisi kokkupuuteid heal meelel ei nähtud. Peeti koolipidusid, kus enamasti mängiti mõnd näidendit. Igas näidendis on tavaliselt ikka nii…
-
Kui Paide koolipoisid said «puhumise riistad»
Meenutusi õpilaste isetegevusest Sellest on ligi üheksakümmend aastat, kui Paide poistekool sai esmakordselt puhkpilliorkestri. Tartu «Postimehe» 1896. aasta 97. numbri sõnumis teatati järgmist: «Paidest. Siinse linna kooli juurde on kooli inspektori hr. Schumakovi hoolel pasunakoor asutatud. Juba on üks osa puhumise-riistu tellitud, kuna aja jooksul veel juurde lubatakse muretseda. Noored teaduse-jüngrid on suure agarusega mängima…
-
Kuidas muuseumile varasid korjati
Tänavu aprillis tähistati Tartus Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi 75. aastapäeva. Sel puhul võttis muuseum vastu paljusid külalisi teistest vabariikidest. Meie etnograafiamuuseum on laialt tuntud kultuurikolle. Tal on arvukad ainekogud, mida pidevalt täiendatakse, tal on palju teaduslikke väljaandeid, ta korraldab näitusi, konverentse ja ekspeditsioone. Praeguse etnograafiamuuseumi eelkäijaks oli Eesti Rahva Muuseum, mis asutati 1909. aastal. Eeltööd…
-
Paide laat sajandi algul
Tänapäeval tehakse ostud kauplustest. Laatasid peetakse harvemini. Kuid on olnud aegu, kus oluline osa ostu-müügitehinguist sooritati laatadel. Väga laialt olid tuntud just Paide laadad. Üheksakümmend aastat tagasi on selle kohta kirjutatud ajalehes «Postimees»: «Paide linn on, nii väikene ja väetikene kui ta ka on, siiski tervel eestlaste maal tuntud, iseäranis oma rohkete laatade läbi. Nad…
-
Paide puiestee ajaloost
Paide ja Türi on lähestikku asuvad linnad. Kui mõlemat külastada, saab selgeks, et Türi on hoopis rohelisem kui Paide. Põhjus on nähtavasti selles, et Türil oli varem aiandusgümnaasium, mille kaudu propageeriti puude ja hekkide istutamist. Türile ongi iseloomulik puiesteede rohkus. Paides on üks pikk puiestee, mis ääristab Pärnu tänavat ning ulatub kunagisest linna piirist —…
-
Koolimälestusi Paidest 1920-ndatest aastatest
Alates detsembrist 1918 oli Paides kaks emakeelset keskkooli — tütarlaste reaalgümnaasium ja poeglaste reaalgümnaasium. 1924. a. sügisel need koolid ühendati Paide ühisgümnaasiumiks, mille järglaseks võib end lugeda nüüdne Paide I keskkool. Esialgne eraldatus tekkis sellest, et tolleaegsete haridusjuhtide arvates ei peetud sobivaks tütarlaste ja poeglaste õppimist ühes koolis. Eraldatus avaldus ka klassivälises töös. Kui koolipidudel…
-
Mälestusi Sargvere koolist
Sargvere kool on Paide rajoonis üks vanematest. Esimesed kindlad andmed selle olmasolu kohta on aastast 1835. Samal ajal oli lähemas ümbruskonnas veel neli kooli, nimelt Kodasemal, Palus, Päinurmes ja Esnas, kusjuures Esna vallakool oli kõige vanem, asutatud 1820. aastal. Järgmine oli Palu vallakool, asutatud 1829. aastal. Sargvere kool oli järjekorras kolmas, 1835. aastal oli see…
-
Kunstnik A. Roosileht ja Paide
Kui vanas eas tagasi mõelda koolipõlvele. Paides, tuleb kõigepealt meelde . joonistusõpetaja kunstnik August Roosileht. Ta oli väga heatahtlik ja andekas õpetaja, alati valmis toetama õpilaste harrastusi ja ettevõtmisi. Mitmekülgse kultuuritegelasena oh tal suur autoriteet. A. Roosileht oli sündinud Järvamaal Vajangu vallas 26. veebruaril 1887 ning kasvanud külaoludes. A. Roosileht õppis kunsti Peterburi ja Müncheni…
-
Liikumine Tartu poole
RKM II 335, 89/104a Liikuma saime 27. okt. varahommikul. Videvikus olime Keilas, valge varul Nõmme jaamas. Keskpäeval peatusime Järvel ja õhtuks jõudsime Ülemistele. Siin tuli teostada ümberlaadimine, sest Tallinna ja Tartu vahel oli muudetud rööbaste laiust (ühtlustatud Nõukogude Liidu raudteega). Kuid vaguneid ümberlaadimiseks saime alles järgmisel päeval õhtu eel. Ümberlaadimine ise läks kiiresti, sest seal…
-
Liivi koolimajas
RKM II 335, 59/88 Peidetud tekstina on vahele lisatud mõned võrdlevad tekstistused pliiatsikirjas originaalmärkmikust. Juba Palivere jaamas poolikult välja laaditud vagunit valvates käisin ümbruskonna taludes tööl, sest seal niisama oodata ja laiselda polnud mõtet. Kui nüüd olime kõik Liivi koolimajas kohal, oli aeg ringi vaadata, kus saaks end kasulikult rakendada. Ainuke võimalus siin toiduaineid hankida…
-
Pilistveres 17. III — 30. VIII 1944
RKM II 335, 17/58 “Reedel, 17. III 44 saabusin Tartust Pilistverre kahe autoga,” niisuguse lausega olen alustanud päevikut kohe järgmisel päeval, kuid et esialgu oli palju muretsemist ja askeldamist, pole sissekandeid tehtud järjekindlalt. Enamasti on piirdutud lühikeste märkmetega, mis on pliiatsikirjas sisse kantud väikeseformaadilisse plokknooti. Iseloomulik on see, et kohalesõit toimus ilma ette teatamata; isegi…
-
Rahvaluulekogudega rändamas aastal 1944
RKM II 335, 8/16 Kui Saksa okupatsiooni ajal Kirjandusmuuseum 9. okt. 1942 likvideeriti, siis selle rahvaluule osakond viidi Ülikooli Filosoofiateaduskonna alluvusse kui iseseisev instituut, muud KM-i osakonnad aga liideti Ülikooli raamatukoguga. Niisuguses alluvuses kujunes asutuse nimeks: Tartu Ülikooli Eesti Rahvaluule Arhiiv. Juba ennem oli ERA senine juhataja Oskar Loorits kohalt vallandatud ja Tartust välja saadetud.…
-
Avasõna asemel
Siinsed leheküljed ei sisalda värskete korjanduste uudseid tulemusi, vaid mitmesuguseid raasukesi, pudemeid ja mälestusi endisest ajast, ka paljud aastakümnete tagant. Need on silma puutunud vanade märkmike läbivaatamisel, kui on tulnud otsustada, kas neist midagi veel ümber kirjutada ja siis lõplikult ära visata. Et aga KM RO-l oli samal ajal laulikute ja jutustajate register ümbertöötamisel, siis…
-
Kui rahvaluulearhiiv oli Pilistveres
Sellest on nüüd 35 aastat möödas, kui rinde lähenemise tõttu evakueeriti paljud kultuuriasutused Tartust maa-asulatesse. Evakuatsioonis oli ka Eesti Rahvaluule Arhiiv. Ettevalmistused selleks algasid juba 1943. aastal. Muretseti sobivas suuruses kaste, kuhu pakiti esemed, et neid oleks hõlpus transportida ja säilitada. Praeguse Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna eelkäija oli Eesti Rahvaluule Arhiiv, mis…
-
Sargvere kooli minevikust
Varemalt oli talurahvakoolide ülemuseks kohalik pastor, kes külastas oma kihelkonna koole vähemalt üks kord õppeaasta jooksul, kontrollis õpilaste teadmisi, pani kohale õpetajaid ja hindas nende tööd ning esitas koondaruande konsistooriumile. Arhiivides säilinud aruandeist ongi võimalik üht-teist välja noppida. Sargvere kooli on esmakordselt nimetatud Järva-Peetri tookordse pastori C. M. Genningi aruandes 1835. aastal, mil Peetri kihelkonnas…