Rubriik: Ajaleheartiklid
-
Meenutusi Nurmsi Kirikumäest
Paide rajoonis on rohkem kui kakssada arheoloogiamälestisega seotud paika. Üks tuntum on kivine küngas Nurmsi küla juures. Kui sõita Paidest Põltsamaa poole ja maantee on läbinud Nurmsi küla, siis paistabki pahemal pool Kirikumägi (mõnisada meetrit teest). Paiganimi Kirikumägi on eksitav, sel künkal pole mingisugust seost kirikuga. Rahvapärased kohanimed on sageli tüüpilistest muistenditest tuletatud. Väliselt ebamäärased…
-
90-aastane Paide ajaloo raamat
Hiljuti võis «Võitlevast Sõnast» lugeda, et läheneb Paide linna 700. juubel. Kavatsetakse välja anda fotoalbum ja brošüür linna ajaloost. Sel puhul on sobiv meenutada mõnd varasematki linna juubeli tähistamist ning siis avaldatud väljaandeid. Juhtumisi on nende ridade kirjutaja kätte sattunud tagasihoidlik brosüür, mis nägi trükivalgust 90 aastat tagasi Paide linnas. Raamatukese tiitlilt võib tollases kirjaviisis…
-
Mälestuskilde Jaan Jõgeverist
27. juunil möödus 125 aastat tuntud kultuuritegelase Jaan Jõgeveri sünnist. Ta sündis Saaremaal Maasi vallas Hindu külas Kuusiku talus talupoja perekonnas. Perekond oli nähtavasti kultuurihuviline, neil oli rohkesti raamatuid. Et ka noor Jaan Jõgever oli varakult kirjaoskaja ja lugemishuviline, sellest on säilinud üsna haruldane tõend: väike vihik, kuhu lapseliku käekirjaga on kirjutatud raamatute nimesid, pealkirjaks…
-
Kui kaks kooli ühendati
Tänapäeval oleme harjunud, et keskkoolides õpivad poisid ja tüdrukud koos. Kui 1918. aasta lõpul (saksa okupatsiooni lõppedes) saadi Paides luua eestikeelne gümnaasium, oli neid kaks: poeglaste ja tütarlaste reaalgümnaasium. Õppekavad olid erinevad, õpetajad osalt ühised. Ent õpilastevahelisi kokkupuuteid heal meelel ei nähtud. Peeti koolipidusid, kus enamasti mängiti mõnd näidendit. Igas näidendis on tavaliselt ikka nii…
-
Kui Paide koolipoisid said «puhumise riistad»
Meenutusi õpilaste isetegevusest Sellest on ligi üheksakümmend aastat, kui Paide poistekool sai esmakordselt puhkpilliorkestri. Tartu «Postimehe» 1896. aasta 97. numbri sõnumis teatati järgmist: «Paidest. Siinse linna kooli juurde on kooli inspektori hr. Schumakovi hoolel pasunakoor asutatud. Juba on üks osa puhumise-riistu tellitud, kuna aja jooksul veel juurde lubatakse muretseda. Noored teaduse-jüngrid on suure agarusega mängima…
-
Kuidas muuseumile varasid korjati
Tänavu aprillis tähistati Tartus Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi 75. aastapäeva. Sel puhul võttis muuseum vastu paljusid külalisi teistest vabariikidest. Meie etnograafiamuuseum on laialt tuntud kultuurikolle. Tal on arvukad ainekogud, mida pidevalt täiendatakse, tal on palju teaduslikke väljaandeid, ta korraldab näitusi, konverentse ja ekspeditsioone. Praeguse etnograafiamuuseumi eelkäijaks oli Eesti Rahva Muuseum, mis asutati 1909. aastal. Eeltööd…
-
Paide laat sajandi algul
Tänapäeval tehakse ostud kauplustest. Laatasid peetakse harvemini. Kuid on olnud aegu, kus oluline osa ostu-müügitehinguist sooritati laatadel. Väga laialt olid tuntud just Paide laadad. Üheksakümmend aastat tagasi on selle kohta kirjutatud ajalehes «Postimees»: «Paide linn on, nii väikene ja väetikene kui ta ka on, siiski tervel eestlaste maal tuntud, iseäranis oma rohkete laatade läbi. Nad…
-
Paide puiestee ajaloost
Paide ja Türi on lähestikku asuvad linnad. Kui mõlemat külastada, saab selgeks, et Türi on hoopis rohelisem kui Paide. Põhjus on nähtavasti selles, et Türil oli varem aiandusgümnaasium, mille kaudu propageeriti puude ja hekkide istutamist. Türile ongi iseloomulik puiesteede rohkus. Paides on üks pikk puiestee, mis ääristab Pärnu tänavat ning ulatub kunagisest linna piirist —…
-
Koolimälestusi Paidest 1920-ndatest aastatest
Alates detsembrist 1918 oli Paides kaks emakeelset keskkooli — tütarlaste reaalgümnaasium ja poeglaste reaalgümnaasium. 1924. a. sügisel need koolid ühendati Paide ühisgümnaasiumiks, mille järglaseks võib end lugeda nüüdne Paide I keskkool. Esialgne eraldatus tekkis sellest, et tolleaegsete haridusjuhtide arvates ei peetud sobivaks tütarlaste ja poeglaste õppimist ühes koolis. Eraldatus avaldus ka klassivälises töös. Kui koolipidudel…
-
Mälestusi Sargvere koolist
Sargvere kool on Paide rajoonis üks vanematest. Esimesed kindlad andmed selle olmasolu kohta on aastast 1835. Samal ajal oli lähemas ümbruskonnas veel neli kooli, nimelt Kodasemal, Palus, Päinurmes ja Esnas, kusjuures Esna vallakool oli kõige vanem, asutatud 1820. aastal. Järgmine oli Palu vallakool, asutatud 1829. aastal. Sargvere kool oli järjekorras kolmas, 1835. aastal oli see…
-
Kunstnik A. Roosileht ja Paide
Kui vanas eas tagasi mõelda koolipõlvele. Paides, tuleb kõigepealt meelde . joonistusõpetaja kunstnik August Roosileht. Ta oli väga heatahtlik ja andekas õpetaja, alati valmis toetama õpilaste harrastusi ja ettevõtmisi. Mitmekülgse kultuuritegelasena oh tal suur autoriteet. A. Roosileht oli sündinud Järvamaal Vajangu vallas 26. veebruaril 1887 ning kasvanud külaoludes. A. Roosileht õppis kunsti Peterburi ja Müncheni…
-
Esimene ajaleht Paides
Sellest on täis saanud 80 aastat, kui Paides hakkas ilmuma esimene ajaleht «Paide Teataja». See ajaleht oli mitmes suhtes ebatavaline: ilmus korraga kolmes keeles — saksa, vene ja eesti keeles. Domineeris saksakeelne tekst, eestikeelseid kirjutisi ja sõnumeid oli vähe ja venekeelseid veel vähem. Ka lehe «pea» oli kolmes keeles. Lehe asutajaks ja väljaandjaks oli kohalik…
-
Kui rahvaluulearhiiv oli Pilistveres
Sellest on nüüd 35 aastat möödas, kui rinde lähenemise tõttu evakueeriti paljud kultuuriasutused Tartust maa-asulatesse. Evakuatsioonis oli ka Eesti Rahvaluule Arhiiv. Ettevalmistused selleks algasid juba 1943. aastal. Muretseti sobivas suuruses kaste, kuhu pakiti esemed, et neid oleks hõlpus transportida ja säilitada. Praeguse Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna eelkäija oli Eesti Rahvaluule Arhiiv, mis…
-
Sargvere kooli minevikust
Varemalt oli talurahvakoolide ülemuseks kohalik pastor, kes külastas oma kihelkonna koole vähemalt üks kord õppeaasta jooksul, kontrollis õpilaste teadmisi, pani kohale õpetajaid ja hindas nende tööd ning esitas koondaruande konsistooriumile. Arhiivides säilinud aruandeist ongi võimalik üht-teist välja noppida. Sargvere kooli on esmakordselt nimetatud Järva-Peetri tookordse pastori C. M. Genningi aruandes 1835. aastal, mil Peetri kihelkonnas…
-
C. R. Jakobsoni uurija tähtpäev
27. veebruaril sai 70-aastaseks Rudolf Põldmäe, paljude kirjandus- ja kultuurilooliste teoste autor. Tema uurimistööde temaatika on väga laialdane, selles leidub uurimusi teatri- ja muusikaajaloost. üldlaulupidudest, kodu-uurimisest, rahvaluulest ja muust. Kuid erilise tähelepanu ja hoolega on ta uurinud Carl Robert Jakobsoni elu ja ühiskondlikku tegevust. R. Põldmäe on sündinud Harju rajoonis Rae vallas taluniku perekonnas. Keskhariduse…
-
Kui õled tuppa toodi
(Kuidas vanasti uut aastat vastu võeti) Kui aeg läheneb aastavahetusele, hakkame suuremat huvi tundma ilmateadete vastu: kas tulevad mustad või valged näärid? Talvised pühad ilma tõelise talveta on kuidagi nagu puudulikud ja ebameeldivad. Kui aga nääripühad lähenevad lumesajuga, oleme rõõmsad ja rahul. Rahvapärastes kommetes loevad üsnagi palju traditsioonid ja harjumused, mis on väga visad muutuma.…
-
Järvamaa vanadest rahvalaulikutest
Suurtelgi laulupäevadel ja pidudel selgub sageli, et kuulajaskonna erilise poolehoiu võidavad need laulud, mis on sisult rahvalaulud ja mille viisidki on seatud rahvaviiside põhjal. See paistis välja ka hiljutisel XII üldlaulupeol, mille kavas oli terve hulk rahvaloomingu põhjal ümber töötatud palasid (“Jaan läheb jaanitulele”, “Lenda, lenda, lepalind”, “Midrilinnu mäng”, “Tuljak” jmt.). Selliste laulude sõnad ja…
-
Jakob Hurda väärtuslik pärand
Tema 40. surma-aastapäeva puhul Eesti rahvuslikul ärkamisajal läinud sajandi teisal poolel oli üheks kesksemaks ja juhtivamaks tegelaseks —J. V. Januseni ja C. R. Jakobsoni kõrval —Jakob Hurt. Tema pidas peokõne esimesel eesti üldlaulupeol a. 1869, oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee presidendiks ehk esimeheks aastail 1870—1883 ja Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks 1872 —1881. a. “Kuivõrd mõlemad organisatsioonid…
-
Kevadkülvi võiks teostada ka talgute korras
Kevadkülvi ettevalmistused on igal pool täies hoos. Kõik jõud suunatakse sellele, et täita külviplaan ettenähtud ulatuses ja õigeaegselt. Püütakse ette näha ka võimalikke takistusi, et needki õigeaegselt kõrvaldada. Kõige tõsisem takistus kevadistele töödele kergib veojõu puuduse näol. Saksa okupatsioon on meil tunduvalt vähendanud hobuste arvu. Seda puudust aitab osalt muidugi kõrvaldada traktorijaamade võrk ja eratraktorite…
-
Rahvaluule kogumisest
Igapäevases elus me puutume sageli kokku mõistetega, nagu “rahvaluule”, “rahvalaul”, “„”rahvajutt”, “rahvaviis” jne. Kõigi niisuguste mälestusmaterjalide, nii sõnalise kui helilise rahvaloomingu keskseks hoiupaigaks ja uurimisasutiseks on Eesti Rahvaluule Arhiiv, mis asub Tartus, Aia t. 42, ja kuulub ühe eriosakonnana ENSV Riikliku Kirjandusmuuseumi juurde. Saksa imperialistlik vallutussõda on toonud meie maale ja rahvale erakordselt suuri kahjusid…
-
Uut hoogu rahvaluuleteadusele
Hiljuti peetud ENSV I intelligentsi-konkressil käsitleti väga üksikasjalikult meie teadusliku uurimistöö ülesandeid ja väljavaateid. Sm. Karotamm näitas oma ulatuslikus ja suundamääravas kõnes paljudel aladel kätte konkreetsed ülesanded, mida oleks vaja teostamisele võtta esimeses järjekorras. Samuti näitas ta, kuidas seda tööd teha, kuidas suhtuda eesti endisesse kultuuripärandisse jne. Muude alade kõrval tõstab sm. Karotamm oma kõnes…
-
Külapoiste-vahelised sõjad
Üldiselt on teada, et külapoisid mõnikord omavahel kisklevad ja lahinguidki löövad, et nad mõnda peremeest, kes ei lase tüdrukute juures ehal käia, vahel üsna omapärasel viisil karistavad jne. Harilikult ei nähta seost nende asjade vahet, vaid poiste ettevõtmisi peetakse lihtsalt ulakuseks. Tõeliselt esineb küla poistekamp suuremate löömingute või muude taoliste ürituste puhul organiseeritud jõuguna. kel…
-
Jaanipäeva eelõhtul
Jaanipäev on oma nime saanud küll piibli Ristijast Johannesest, kuid selle päeva kommetel on siiski väga vähe tegemist Johannese isikuga. Palju enam leiame eesti jaanipäeva kommetes ja ebausus, jaanitulede põletamises ja muis selle päevaga seotud traditsioonilistes toimingutes niisugust, mis on mälestuseks eelkristlikust valgusepühast, mida pühitseti suvisel pööripäeval. Jaanipäeva rahvaomasele veetmisele on iseloomulik jaanituli, mis Eestis on…
-
Vanaviisi suvisted
Nelipühi ehk suvistepühade rahvapäraseks tunnusmärgiks on meil teatavasti kased, elamute ehtimine noorte lõhnavate kaskedega. Seda kommet ei peeta mitte ainult maal, vaid ka linnadesse tuuakse nelipühi eel müügile kaski ja kaseoksi, neid kasutatakse isegi kirikute kaunistamiseks jne. Linnades ostetakse nelipühikaski raha eest nagu igasugust muudki kaupa, maal tähendab aga pühadekaskede toomine noorsoo pidulikku rohelisseminekut. Kaski…
-
Ülestõusmispühad rahvakommetes
Kevadised pühad, mis juhatatakse sisse palmipuudepühaga ning vaikse nädalaga, on jõulude kõrval teised suuremad pühad aastas, Lähenev kevad peaks end juba avaldama välisteski märkides. See tingib maainimeste erilise hoolekande põllunduse, karjanduse ja aianduse eest, see tingib terve hulga maagilisi toiminguid, mis ühel või teisel viisil peavad aitama kindlustada põllumehe majanduslikku heakäekälku kui kõige edu ja…
-
Palmipuudepüha rahvakommetes
Palmipuudepüha on ülestõusmispühade sissejuhatuseks. See on kristlik püha, mida peetakse Kristuse viimase Jeruusalema-teekonna mälestuseks. Komme on alguse saanud viiendal sajandil ja levinud kõigisse kristlikesse maadesse. Jeruusalemas koguneti selle päeva varahommikul Õlimäele ja mindi sealt siis Püha Haua kirikusse, palmioksad käes. Kõigis maades pole aga võimalik kasutada palmioksi. Sellest tingituna astuvad palmiokste asemele mitmesugused muud oksad,…
-
Iseloomustavat eesti jõulukommetest
Jõulud on meil kõige tähtsamad pühad aasta ringkäigus ja nad on seda olnud juba kauges minevikus. Küllap sellest tingituna on need pühad ka väga sisse juurdunud ja rahvas on vanasti pidanud neid ikka rohkem päevi, kui kalendris ette nähtud. Paiguti on pärast jõulupühi peetud veel noorte kooskäimisi (näit. setude “istjad”) ja käsitöötalguid, mis veelgi aitasid…
-
Instrueeriti Saaremaa rahvaluulekogujaid.
Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldas Kuressaares ühepäevase instrueerimiskursuse oma kaastöölistele Saaremaal. Kursusel esinesid loengutega Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja dr. O. Loorits ja abijuhataja R. Viidalepp. Samal päeval korraldati erikoosolek neile gümnaasiumiõpilastele, kes on kogunud või kavatsevad edaspidi koguda sõnalist vanavara. Kuna Saaremaa rahvaluule on säilitanud palju vanu jooni, tahetakse panna suuremat rõhku mitmesuguste rahvaluuletoodete kogumisele Saaremaal. […] Uus…
-
Meie vanad jõulud.
Kuidas tulid vanasti jõulud, kuidas neid vastu võeti ja kuidas ära saadeti. Maarahva jõulud hoopis sisukamad kui praegusel ajal. JÕULUAEGSED NALJAD EESTI NÄITEKUNSTI ALGEKS. RÕÕSKÕLU LASSIS JA KUIVAD ÕLED PÕRANDAL. Jõuludest öeldakse, et nad tulevad härgadega, kuid lähevad valge hobusega, s.t. et saabuvad alles pika ootamise pääle nind kaovad käest suure kiirusega — nagu kõik…
-
Uue aasta eelõhtul
Mida toob uus aasta? — Kellele hääd, kellele halba? — Kes läheb mehele ja kes võtab naise? — Kui palju jääb veel aastaid elada? VÕIMALUSI TULEVIKU JA SAATUSE ENNUSTAMISEKS. Vana-aasta viimne õhtu on kõigist õhtutest kõige enam kunstitamisega seotud veel praegugi. Siis arvatakse olevat kõige sündsam aeg tuleviku ennustamiseks ja eeskätt selle teadasaamiseks, mida toob…
-
Kolm aastat Paide Koolinoorsoo Liitu
Läind aasta lõpul — 20. nov. — möödus kolm aastat Paide Koolinoorsoo Liidu asutamisest. Poleks siis vist ylearune avaldada siinkohal lyhikene ylevaade selle organisatsiooni kolmeaastasest tegevusest. P. K. L. asutamiskoosolek peeti 20. nov. 1921 a., mispuhul esines referendina hr. N. Käbin Tallinnas, tookordne E. K. K. sekretariaadi juhataja. Asutamiskoosolekust võttis osa umbes 200 õppurit. 11.…
-
Kohaliku Noorte Püha…
Kohaliku Noorte Püha on otsustanud korraldada Paide Koolinoorsoo Liit Paides 1925. a. kevadel ning on asunud juba eeltööde tegemisele. Noorte pühast kutsutakse osavõtma ka koolid Paide ümbruskonnast. Samal ajal korraldatakse Paides ka ülejärvamaaline koolinoorsoo spordiolümpiaad. R. V. Järvamaa, nr 2., 23. jaanuar 1925, lk. 4
-
Paide Koolinoorsoo Liit jätkab…
Paide Koolinoorsoo Liit jatkab tänavu oma neljandat tegevusaastat. Liidul oli seni neli osakonda: muusika, kirjandus-teaduse, karskuse ja spordi. Tänavu ühines spordiosakond Ühisgümnaasiumi spordiringiga, kuid Liidule asutati juure 18. I. 25. näiteosakond. Väljapaistvam on Liidu ülesajaliikmeline segakoor, mis töötab muusikaõpetaja hra J. Saare juhatusel. Koor on teenind tähelepanu oma esinemistega ka väljaspool Paidet. Tänavuaastases tegevuskavas on…
-
Noorsooliikumise alalt aasta vahetusel
Oleks nimetada peetud noorsoo kongresse ja üleriigilist maleturniiri. Kongressid — III. E. Noorsoo karskuskongress ja VI. Eesti Koolinoorsoo Keskliidu kongress peeti 28.–30. dets. 1924. a. Rakveres. Õpetajate seminari ruumes. Samal ajal peeti ka E. Noorsoo karskusliidu asemikkudekogu 2. koosolek. Mõlemad kongressid olid töökad ja asjalikud ning neid võib pidada hästi kordaläinuks. Vahekord noorte ja vanade…
-
Paide Koolinoorsoo Liit tegutseb…
Paide Koolinoorsoo Liit tegutseb käesoleval tegevusaastal kaunis edukalt. Liidul on neli osakunda: muusika, kirjandus-teadus, karskus ja spordi, mis avaldavad kõik oma sihtitelle vastavat tegevust. Liidul on tänavu liikmeid 186. Siinkohal peatun vaid karskusosakunna tegevuse juures, mis kolme eriharru jaguneb: õpiring, malering ja bibliograafia grupp. Õpiring asuteti s. a. veebruari kuu lõpul. Õppeaineks oli karskusküsimus, mida…
-
Paide Koolinoorsoo Liit
elab oma kolmandat tegevusaastat. Ajajooksul on Liidul tulnud likvideerida mõned osakunnad, milledel tegutsemiseks polnud eeldusi. Praegu koosneb Liit neljast osakunnast-sektsioonist: muusika, kirjandus teadus, karskus ja spordi, mis kõik avaldavad korralikku tegevust. Muusikaosakunna korraldusel tegutseb yle-sajaliikmeline segakoor. Koor kavatseb anda yhe suurema kontserdi kohapääl ja võtta osa ylejärvalisest laulupeost ning II. yleriiklisest noortepyhast. Kirjandus-teadusosakund korraldab omavahelisi…