Varemalt oli talurahvakoolide ülemuseks kohalik pastor, kes külastas oma kihelkonna koole vähemalt üks kord õppeaasta jooksul, kontrollis õpilaste teadmisi, pani kohale õpetajaid ja hindas nende tööd ning esitas koondaruande konsistooriumile. Arhiivides säilinud aruandeist ongi võimalik üht-teist välja noppida.
Sargvere kooli on esmakordselt nimetatud Järva-Peetri tookordse pastori C. M. Genningi aruandes 1835. aastal, mil Peetri kihelkonnas oli kokku 5 kooli: peale Sargvere ka Päinurmes, Kodasemal, Palus ja Esnas. Viies koolis kokku õppis 45 poeglast ja 41 tütarlast. Seega said siis ainult väga vähesed lapsed pisut algharidust, mis koosnes lugemise, katekismuse ja mõnede kirikulaulude õppimisest.
Samal ajal oli olukord mõnes teises paigas veelgi halvem: Järva-Jaani kihelkonnas oli ainult üks kool, kus õppis 8 poissi ja 4 tütarlast, Järva-Madise pastor aga teatas, et tema kihelkonnas pole ainustki kooli, kuid nn. koduõpetuse abil olevat siiski lastele õpetatud lugemist ja katekismuse peatükke…
1837. aastal on olnud kool ka Huuksis, 1841. aastal Öötlas ning 1843. aastal Vodjal. Alates aastast 1840 jääb aga Sargvere kool paljudeks aastateks aruandest välja, võimalik, et õpetaja surma tõttu, sest oli õpetajate puudus.
Sargvere kooli pidev tegevus sai alguse 1867. aastast ja nimelt selle tõttu, et üks sama küla noormees Jakob Viidebaum läks koolmeistriametit õppima ja pidas siis kooli mitu aastat. 1927. aastal, kui ta oli juba 84-aastane, jutustas ta nende ridade kirjutajale:
«Räägiti, et enne oli siin külas kooli peetud Ratassepal. Aga siis tuli vaheaeg, ei olnud enam kooli ega koolmeistritki. Siis mina läksin õppima. Mustasepa venna kälimees Hans Lepp, kes oli koolmeistriks Koigi mõisa koolis, andis nõu: mine hakka koolmeistriks, siis saad kroonust (s. o. nekrutikohustusest) lahti. Siis läksin õppima. Neli talvet tuli õppimas käia Pilistveres koolmeistrite koolis. Õpetati kirjutamist, laulmist, rehkendust ja pühakirja. Lugema õppisin juba kodus. Koolis oli õppijaid kolmkümmend tükki. Õpetajaks oli köster. Orilat ka õpetati.
Esiotsa siin koolimaja polnud ja kooli peeti siinsamas Jalapuu talu eeskambris. Pärast osteti Sibi-Preediku maja ja tehti koolimajaks, siis oli juba parem. Ennem viisin ise kandle (laulude õpetamiseks), pärast Sargvere mõis laskis koolile kandle teha.»
Üks teine vanainimene Leena Lepik, kes seda kooli oli oma silmaga näinud ja ise seal õppinud (ta oli sündinud ja kasvanud samas talus), jutustas täiendavalt: «Ennem olevat siiski ka lapsed mõnikord koos käinud (vist Ratassepal), aga kui onu Jaagup koolmeistriks hakkas, siis hakkas päriskool peale. Suur laud oli üle toa ja lapsed istusid ümber laua.
Esimene raamat oli aabits, teised olid piiblilugude-raamat, katekismus ja testament. Krihvliga kirjutati tahvlite peale. Raamatud ja tahvlid olid kiriku poolt(?). Lugemise harjutamiseks olid üksikud laused suurelt välja kirjutatud. Näiteks: «Lammas vaga, hunt tige, koer truu.» — «Kaste hiilgab koidu valgel, lilled loojat tänavad.» — «Haige suures valus maas, terve aidku tõbist meest.»
Vaeste lastele anti’ mõisa poolt üks toop kartuleid päevas. Et kui pole leiba, kuidas sa tühja kõhuga kooli tuled.»
Küsisin vahele: «Eks see eeskamber olnud külm, kuidas seal sai kooli pidada?»
«Kambrid olid külmad küll. Aga rehetoa ahju köeti igal hommikul, rehetuba oli soe. Vahelt hoiti uks lahti, siis sai eeskammer rehetoast sooja…
Ega siis kellelgi kella polnud — kukk oli see kell; kui hommikul kukk laulma hakkas, siis tõusti üles. (Kukk elas rehetoas sulase sängi all.)»
1867/1868. õppeaasta kohta on Sargvere kooli tegevusest olemas korralik aruanne: koolis oli 16 poeglast ja 23 tütarlast, peale selle aga veel 51(!) ühepäevalast, kes ainult üks päev nädalas koolis käisid. Järgmisel õppeaastal oli koolilapsi 60, ühepäevalapsi ainult 25.
Kuid kooli peeti küllaltki ebatavalistes tingimustes ja see oli majanduslikult kindlustamata: õpetajatele tasusid esialgu ainult lastevanemad ise, nagu heaks arvasid, kindlat palka tal polnud, alles 1871. aastal andis Sargvere mõis õpetajale kasutamiseks tüki maad. Koolimaja valmis aastaks 1869 ja seal oli kolm ruumi: koolituba, õpetajatuba ja kohtutuba. Siis olid koolil juba enamvähem normaalsed töötingimused, kuid algus oli siiski väga raske: rehetoa ahi oli ilma korstnata. Kui seda köeti, pääses suits välja ainult avatud ustest, mis ruumi esialgu veelgi jahutas. Taluperele oli rehetuba tavaliseks elu- ja tööpaigaks: seal kedrati miime vokiga, raiuti ja tehti igasuguseid koduseid töid, seal laulis kukk ja kõõrutasid kanad. Kui vaheuks soojasaamiseks lahti peeti, kandusid need kodused hääled ka koolituppa.
Sargvere kool töötas varemalt ikka Nurmsi külas, alles 1920 aastal viidi see üle Sargvere mõisa. Esimene õpetaja, kes seal tööd alustas, pole meil nimeliselt kahjuks teada, kuid teine, kes selle kooli 1867. aastal uuesti käima pani, oli Jakob Viidebaum. Oma kodus, Nurmsi külas Jalapuu talus rajas ta kooli omal algatusel, ilma et seda kohe algul oleks toetanud vald või mõis. Teadaolevatest andmetest nähtub, et esialgu see kool töötaski erakoolina, algataja vastutusel. Kool leidis küll kohe tunnustust, kuid tema toetamise küsimus lahenes alles aegamööda.
Ilmselt oli tegemist haridushuvilise taluperega: üks vend õppis koolmeistriks, teine vend andis oma majas ruumi kooli asutamiseks. See, et kooli kohe algul kogunes 39 mitmepäevalast ja 51 ühepäevalast, näitab, et kooli järele oli tõsine vajadus.
Jakob Viidebaum pidas Sargvere koolmeistri ametit kuni 1871. a. lõpuni (viis ja pool õppeaastat), pärast seda loobus üldse õpetajaametist ja hakkas talupidajaks, majandades renditalu mitmes paigas, kuni lõpuks ostis talu Koigi külasse, kus ta suri 1927. aastal. On võimalik, et põhjuseks olid uued nõudmised: hakati nõudma vene keele õpetamist, kuid selleks puudus tal ettevalmistus.
Järgmiseks Sargvere koolmeistriks sai Aleksander Reismann, kes oli lõpetanud kihelkonnakooli Põltsamaal (tema isa oli koolmeister Rutikveres) ja oli ametis 1872. aasta algusest kuni 1890. aastani. Tema palk oli 100 rubla aastas.
Kui Sargvere kooli vanust arvestada esimesest asutamisest (1835), siis saab see kool 1985 aastal 150-aastaseks.
Richard Viidalepp
(Sargvere koolis õppinud 1913.—1916. a.)