Läind aasta lõpul — 20. nov. — möödus kolm aastat Paide Koolinoorsoo Liidu asutamisest. Poleks siis vist ylearune avaldada siinkohal lyhikene ylevaade selle organisatsiooni kolmeaastasest tegevusest.
P. K. L. asutamiskoosolek peeti 20. nov. 1921 a., mispuhul esines referendina hr. N. Käbin Tallinnas, tookordne E. K. K. sekretariaadi juhataja. Asutamiskoosolekust võttis osa umbes 200 õppurit. 11. dets. 1921 a. asutati Liidule ka Vilistlaskogu, mille liikmeks astusid kohalikkude keskkoolide õpetajad ja seltskonnategelased.
Kuna P. K. L. asutati esimese suurema keskkoolidevahelise õppuriyhinguna kohapääl, siis koondus tema ymber peagi arvurikas õppurpere mõlemist kohalikust keskkoolist, lahustöötavast Mees- ja Naisgymnaasiumist. Nagu ikka — asi oli uus ja vaimustust palju. Nii asutati Liidule juba esimesel tegevusaastal rida osakonda: asutamisaasta detsembris rajati muusika, kirjandus-teaduse ja male osakonnad, 1922 a. jaanuaris karskuse, spordi ja maalikunsti ja käsitöö. Et aga sarnasele osakondade arvule tarvilisel määral tegevliikmeid ega juhte ei jatkunud, siis tulid mõned neist likviteerida peagi. Pysima on jäänud neli osakonda: muusika, kirjandus-teaduse, karskuse ja spordi. Kuna ka Liidu vaimline tegevus hiljem neisse osakondisse koonduski, siis peatun nende juures lähemalt.
Muusikaosakond. See moodustus muusikaõpetaja hr. A. Rõuk’i poolt asutet Paide keskkoolidevahelisest segakoorist. Ka järgnevail tegevusaastail on seisnud sell osakonna tegevus pääasjalikult segakooris. Asuteti kyll 1922 a. algul ka keelpillide orkester hr. V. Krabi juhatusel, kuid selle tegevus vaibus peagi. Samuti oli yheaastaline ka 19éé a. sygisel asutet lastekoori tegevus. Samal ajal tuli päevakorrale koolinoorsoo orkestri asutamise mõte. Asja õhuteti ja koguti summe, kuid aineline piiratus keelas teostamast. Hiljem loovitati oma orkestri asutamise mõte ja selleks kogut raha — kokku 40.000 mrk. — annetati Meesgymnaasiumi orkestri toetuseks.
Segakoori tegevus on aga kasvanud aasta-aastalt. Asutamisaastal veel 60-ne liikmeline koor paisus läind aasta kevadeks ylesaja liikmeliseks. Koori arenemine ja kasvamine on olenend eeskätt tema energilisist juhtidest hr a. Rõukist ja J. Saarest, kes selleks tähelpanuväärse osa omast jõust on pyhendand; viimane praegu juba kolmat aastat järgimööda. Seetõttu on segakoor kujunendki Liidu tähtsamaks avalduseks. See on aga yhtlasi võimaldanud korraldada muusikalisi õhtuid ja kontserte, millest tähelepandavad kaks võimalikku kirikukontserti Paide kirikus. Segakoor on võtnud osa kahest Järva Noorte laulupeost (1. ja II. Järva Noorte Pyhal), VIII. Eesti yldisest laulupeost, II yleriiklisest Noorte Pyhast ja VIII Järva laulupeost, esinend kohapääl mitmesuguseil tähtpäevil ja puhitsemisil ning võimaldand teistele Liidu osakondadelegi peoõhtute korraldamisi.
Kirjandus-teadusosakond asuteti 14. XII.21. Ta tegevus on seisnud pääasjalikult referaatkoosolekute korraldamises. On seni korraldand ka kaks perek.-õhtut, teiste osakondade kaastegevusel ning yhe kirjandusliku kohtu (“Jenoveva” yle 14. XII.22.). Esimesel tegevusaastal oli osakonna tegevuses märgata elavust: referaate peeti tihti, vaieldi palju. Hiljem on huvi järk-järgult langenud, nii et referaadid on saand “haruldusiks”. Võib olla on selle põhjustanud omalt poolt ka see, et selles osakonnas pole olnud pysivalt kaasatöötamas mõnd vanemat, vilunumat isikut, nagu muusikaosakonnas. Ka pole pyyt osak. tegevust nii korraldada, et sellest saaksid osa võtta kõik liikmed. Olgu siin nimetatud mõned referaatides käsitet teemidest: “Arvude tekkimine” (1922), “Keeleuuendus Eestis”, “Vaesuse probleem”, 1923 — “Ilmaruumi eeter”, “Oleviku isik”, “Noorsooliikumine”; 1924 — “Ekspressionism”, “Futurism” j.t.
Karskusosakond on olnud alguses kyllaltki väike ja loid, kuid ajajooksul on ta kasvand ja laienend. Esimeseltegevusaastal on seisnud ta tegevus ainult yhe referaatkoosoleku korraldamises, teisel tegevusaastal on korraldet kõnekoosolekuid 3 ja perek.-õhtuid 2. On levitet ligi 6.000 marga eest karskuskirjandust ning võet osa I-sest ja II-sest E. Noorsoo Karskuskongressist. kolmandal tegevusaastal laienes tegevus veelgi; korraldetakse järjekindlaid maleõhtuid, asutetakse õpiring ja bibliograafia grupp.
Ka see osakond on töötand õpetajate vaimlise kaasabita. Ainult Vilistlaskogu liige hr. E. Söödor on osakonna tegevusele kaasa tunnud, seda häätahtlikult jälgind ja juhatand.
Spordiosakond asuteti 11.I.1922. Ta koondas endasse ainult naissportlased. Ka selle osakonna tegevus on läind kasvavas tempos. On töötand järjekindlalt võimlejate ja tantsugrupid, vähemal määral on harrastet teisi spordialu ning esinet võistlusil. Viimasel tegevusaastal muretseti ka tennismängu abinõud. Spordiosakonnas on töötand kaasa, juba selle asutamisest pääle võimlemisõpetaja prl. Laissaar.
Niipalju osakondade kohta eriti. Pääle erisihiliste osakondade asutas Liit juba 1922 a. algul oma liikmete tarvitamiseks lugemislaua, mis jäi kauaks ajaks ainukeseks Paides. Ka oma ajakirja asutamist sõeluti ja kaaluti, teostuse leidis see kavatsus alle 1924 a. kevadel, “AJATAR” I. ilmumisega. On tähtsus ka sellel, et Liidu olemasolles on Paide koolinoorsugu saand osavõtta oma edustajate kaudu noorsoo ylemaalisist kongressest ja koosolekuist, mis võimaldand kontaktipidamise meie yldise noorsooliikumisega. Liidu suuremaiks korraldusiks tuleks kyll pidada I, ja II. Järva Noorte Pyha korraldamine (1922 ja 1923 a. kevadel). Muidu on aga Liit olnud ka teiste etenduste korraldajaks, n,agu “Estonia” kylaskäiguetendused 1922 ja yliõpilaskonna segakoori kontserdid. 1922 a. kevadel on ta korraldand laiaulatuslikku räästapuuride valmistamist.
Ajajooksul on Liit omandand omale ka raamatukogu, kus kirjandust yle 200 köite.
Tuletades nii meelde Liidu kolmeaastast tegevusjärku, et saa meie kyll suurustada selle kyllaldase energilikkuse ja helevusega, end võime siiski konstateerida, et tulemused, võrreldes võimalusiga kohapääl, just mitte väikesed pole. Juba korraldet “Noorte Pyhad” on siin kaaluvad, siis mitmesugused “õhtud” ja kontserdid ning, — referaat- ja vaielus koosolekud, kõik need on olnud tähtsad eeskätt õppuritele enestele, kes peavad veetma oma noorusaastad maa kultuursematest keskkohtadest kaugel väikelinnas, kus nende meelelahutuse eestki pea ainult niipalju on hoolitset, kui seda suudavad pakkuda eneste “õhtud”. Ent ka kohalikule seltskonnale on suudet mõndagi pakkuda ja P. K. L. segakoor on teenind tähelepanu isegi väljaspool Paidet.
Arvan, et kui õpetajad organisatsioonis rohkem kaasa töötaksid, kui yldse osakondadele häid juhte leiduks, siis võiks arvata, et organisatsiooni tegevus veel aasta-aastalt kasvaks ja syveneks ning tulevikus aina suuremaid alu haaraks. Selleks siis edu!
R. R.