Sellest on täis saanud 80 aastat, kui Paides hakkas ilmuma esimene ajaleht «Paide Teataja». See ajaleht oli mitmes suhtes ebatavaline: ilmus korraga kolmes keeles — saksa, vene ja eesti keeles. Domineeris saksakeelne tekst, eestikeelseid kirjutisi ja sõnumeid oli vähe ja venekeelseid veel vähem. Ka lehe «pea» oli kolmes keeles.
Lehe asutajaks ja väljaandjaks oli kohalik sakslasest apteeker ja linnapea magister Oskar Brasehe ja seda trükiti Paides Seidelbergi trükikojas. Ajalehe esimeses nümbris, mis ilmus 21. jaanuaril 1900, on öeldud (vigases kirjaviisis): «Uue aastasaja algul hakab Paides esimene kohalik ajaleht «Paide Teataja» nime all ilmuma. Lehe siht ja eesmätk on linna kui ka kreisi elanikudele teätusi tähtsamatest kohalikudest sündmustest, politsei äväldamisi, kiriklika teatusi, sõhumid kohtukojast ja mitmesuguseid kuulutusi tuua.» «Et rahvast enam seltsliku eluga tutvustada ja sellega seltsi elu edendada», lubatakse avaldada sõnumeid seltside tegevusest. Nii sõnumeid kui kuulutusi võttis ajaleht avaldamiseks vene, saksa ja eesti keeles.
Ajaleht pidi ilmuma üks kord nädalas, igal kolmapäeval, kuid seda kavatsust ei suudetud teostada: esimesel aastal ilmus 41 numbrit, järgmisel ainult 20. Üldse oli selle ajalehe ilmumine ebaregulaarne: aastas ilmus enamasti 22—26 numbrit, viimasel aastal ainult 10. Kolmeteistkümne (1900 —1912) aasta jooksul ilmus 320 üksiknumbrit, nende hulgas ön mõni üsna tühine ja sisuvaene ning mõnikord oli mõni lehekülg päris ilma tekstita. «Paide Teataja» kokkuköidetud aastakäike leidub Tartus Kirjandusmuuseumis, Tallinnas Teaduste Akadeemia raamatukogus hing Paide Koduloomuuseumis. Ajaleht ilmus algul neljaküljelisena, kuid muutus varsti kaheküljeliseks, ilmselt nii tellijate kui kaastöö vähesuse tõttu. Esimese aastakäigu lõpul kurdetakse, et eestlased olevat «sellest ettevõttest» vähe osa võtnud. Samasugune hoiak jäi nähtavasti püsima kogu selle lehekese ilmumise ajaks: see oli kohalike saksa ärimeeste toetusel ilmuv väljaanne ja selleks ta jäi.
Tänapäeval võib noorema põlvkonna lugejale tunduda isegi uskumatuna, et Paides on kunagi ilmunud domineerivalt saksakeelne ajaleht. Võidakse küsida: kas Paides oli tookord siis nii palju sakslasi? Ega olnud. Sakslased olid kindlasti vähemuses ja eestlased suures enamuses, kuid eestlaste enamus ei pääsenud mõjule — kõik juhtivad ametikohad olid sakslaste käes. Eestlased alles hakkasid koonduma ja jõudu koguma. Kuid imelik on, et ka eestlaste organisatsioonides sattus esikohale’sakslasi. Samast ajalehest loeme, et Ambla Põllumeeste Selts on oma aastakoosolekul ühel häälel presidendiks (esimeheks) valinud parun Stackelbergi Roos-na-Allikult («Paide Teataja» 1900, nr. 5).
«Paide Teataja» kui kohalik ajaleht kajastab — olgugi puudulikult — Paide linna elu ja olustiku arengut käesoleva sajandi esimesel aastakümnel. Just selle tõttu pakub see veider ajaleht meile ka 80 aastat hiljem mõnevõrra aja- ja kultuuriloolist huvi. Me saame siit teada, mis toimus Paides sajandi algul.
Murrangut Paide väikelinna elus ja arengus tähendas nähtavasti asjaolu, et aastal 1900 sai Paide raudteeühenduse Türiga ja sealtkaudu Tallinnaga ning teiste linnadega. Raudteeühendus elustas kaubandust ning ergutas tööstuse arengut (tekkis mitmeid väiketööstusi, 1912. a sai alguse Paide tuletikuvabrik). Raudtee soodustas ka kultuurilist arengut: nüüd saabus endisest sagedamini Paidesse esinema helikunstnikke, laulukoore, orkestreid jne.
Sajandi algul oli Paides suureks uudiseks kino, mille kohta esialgu puudus sobiv nimetuski. 15. aprillil 1901 on Paides karskusseltsi saalis olnud «ülitore Bioskop-Kinematographi piltide (liikuvad pildid elusuuruses, just kui oleks elus) näitus muusikaga kolmes järgus», nagu sellest kirjutas Paide ajaleht. Sajandivahetusel oli jalgratas uudseks liiklusvahendiks. Paide sakslased harrastasid rattasõitu kui spordiala. Nende sellekohane ühing tähistas 1901. a. viiendat aastapäeva: ühingul oli oma «lokaal» ja harjutuskoht («velodroom»).
Muuseumitööd tegi Paides sakslaste poolt asutatud Järvamaa Muinasasjade Järelhoidmise Selts, mille avamiskoosolek oli 12. juulil 1905. Selts teostas arheoloogiliste muististe kaevamisi ning kogus mitmesuguseid «vanu asju», mille väljapanekut näidati rahvale igal pühapäeval üks tund. Selle seltsi tegevuses võib näha Paides tehtava muuseumitöö tagasihoidlikku algust 75 aastat tagasi.
Erakordseks sündmuseks sajandi algul oli lendavate õhupallide hägemine, millega oli kaasas inimesi. 1903 a. 14. juunil On õhupalli ülelendu nähtud Paides, Palus ja Silmsis (nr. 14, 1903). 1907. a. suvel oli üks «õhulaev» maha langenud Kareda küla lähedale sohu, kust kohalikud inimesed olid aidanud seda öösel välja tirida ning saanud tasuks 15 rubla. õhupall oli välja lennanud Peterburist, hõljunud tuhande sülla kõrgusel ning jõudnud langemiskohta 6,5 tunniga, kaasas olnud 4 inimest (nr. 13, 1907). Puutub silma heatahtlik sõnum populaarse sportlase Georg Lurichi kohta. Oma kodukohas Väike-Maarjas andnud Lurich kaks etendust, mille sissetulek läinud Tulekustutajate Seltsile pHtsi muretsemiseks (nr. 3, 1901).
Kõnealusest ajalehest saame teada, milliseid solistide ja isetegevuslaste esinemisi on sajandi algul Paides olnud. Laulusolistidest on siin sageli kontserte andnud Paula Brehm, kes ise põlvnes Järvamaalt. Korduvalt on siin laulnud ka Aino Tamm, kelle esituses eesti rahvalaulud on olnud «iseäranis sütitavad». Tallinna meeskoor on esinenud tuntud komponisti ja koorijuhi K. Türnpu juhatusel. Leidub sõnumeid ka Miina Hermanni kui koorijuhi tegevusest Järvamaal.
Isetegevuslasi on Paides käinud ka maa-asulaist. Nii on Sargvere näitlejad ja lauljad 1900. a. kevadel kooliõpetaja Nerepi juhatusel mänginud «Pila-Peetri testamenti» ning laulnud mitu koorilaulu. Mõnevõrra on ajalehes kajastusi ka kirjanduslike tähtpäevade tähistamisest. 1902. a. veebruaris on Paides toimunud kirjandusõhtu N. V. Gogoli 50. sur-ma-aastapäeva puhul. 1911. a. novembris on aga pidulikult tähistatud M. V. Lomonossovi 200. sünniaastapäeva ning tutvustatud tema tähtsust vene kirjanduses ja teaduse arengus.
1905. aasta revolutsioonilisi sündmusi kajastab kõnealune ajaleht kodanluse ja mõisnike vaatenurgast. Paide ümbruse mõisates oli kardetud tööliste rahutusi, mille takistamiseks oli kohale kutsutud rühm soldateid ja paar ohvitseri. Kuid esialgu ei juhtunud midagi erilist. Alles detsembris on põletatud ja purustatud hooneid mitmes mõisas. Sellele järgnes karistussalkade kohalesaatmine.
1905. aastal oli Järvamaal üheks aktiivsemaks revolutsiooniliseks tegelaseks Hans Anton Schultz: tõi oli osa võtnud rahvaasemike koosolekust, mis peeti detsembri algul Tartus ülikooli aulas. Pärast seda oli ta oma kodukohas (Koerus Vaali külas) pidanud revolutsioonilisi kõnesid ning kavandanud mõisamaade vähendamist. Karistussalklased lasksid tema koos kolme kaaslasega 24. detsembril Koerus maha. Seda sündmust meenutab Paide ajaleht alles 1906. a. 10. aprillil ning pilkelises toonis (nr. 7, 1906).
Olgu lisatud, et selsamal lihtsal külarätsepal H. A. Schultzil, kes langes noorelt revolutsioonilises võitluses, on olulisi teeneid kultuurilisel alal: kui Jakob Hurt möödunud sajandi lõpul organiseeris eesti rahvaluule kogumist, saatis Schultz talle 2273 lk. kirjapanekuid, mis oli kõige suurem korjandus Järvamaalt.
Kõnealuse ajalehe kaastöö on anonüümne. Kuid 1906. aastakäigus (nr. 20 ja 21) on ilmunud kunstnik Kristjan Raualt pikk üleskutse rahvapäraste taimevärvide asjus. Kokkutulnud ainestik lubatakse edasi anda õpetatud Eesti Seltsile (Tartus). Palju see üleskutse tulemusi andis, pole teada.
Lõpetame selle lühikese tutvustuse teatega ühest looduslikust objektist, mida on ajalehes meenutatud 1903. aastal (nr. 23) ja mis veel nüüdki peaks alles olema. See on nn. Raudemetsa mänd Kirna ja Türi-Alliku piiril. Põhjasõja ajal olevat selle männi otsas lehvinud Vene sõjaväe võidulipp. Sellesse üksikusse mändi suhtus rahvas tähelepanu ja austusega, puu kahjustamine oli keelatud.
«Paide Teataja» kui saksameelne ja domineerivalt saksakeelne ajaleht lõpetas ilmumise aastal 1912. Selleks ajaks oli kohalike eestlaste aktiivsus ja iseteadvus juba seevõrra kasvanud, et saksakeelne ajaleht osutus siin ilmseks anakronismiks. Kuid esimene eestikeelne ajaleht hakkas Paides ilmuma siiski alles 1925. a. Selle nimi oli «Järvamaa»: ilmus algul 1 kord teisel aastal nädalas 2 korda ja hiljem 3 korda. Esialgu koostati sedagi enam-vähem ühiskondlikus korras (oli maavalitsuse tegelaste väljaanne, kindlat toimetust nagu tänapäevastel ajalehtedel tal polnudki), hiljem trükiti selle kolm lehekülge Viljandis (sisaldas «Sakala» materjale) ning ainult viimane lehekülg trükiti Paides juurde.
1926. aastal hakkas Paides ilmuma veel teinegi ajaleht — «Järva Teataja».
Richard Viidalepp