27. veebruaril sai 70-aastaseks Rudolf Põldmäe, paljude kirjandus- ja kultuurilooliste teoste autor. Tema uurimistööde temaatika on väga laialdane, selles leidub uurimusi teatri- ja muusikaajaloost. üldlaulupidudest, kodu-uurimisest, rahvaluulest ja muust. Kuid erilise tähelepanu ja hoolega on ta uurinud Carl Robert Jakobsoni elu ja ühiskondlikku tegevust.
R. Põldmäe on sündinud Harju rajoonis Rae vallas taluniku perekonnas. Keskhariduse omandas ta Tallinnas ning õppis Tartu Ülikoolis aastail 1928—1935.
Ülikoolis õppimine käis tol ajal väga paljudel leivateenimisega kõrvuti, niisamuti oli see ka R. Põldmäel. Ta pidas mitmeid ajutisi töökohti, suviti aga rändas ringi maal ning kogus rahvaluulet. Rahvapärimusi pani paberile ligemale 10 000 lehekülge. 1935. aastal sai ta pideva töökoha Eesti Rahvaluule Arhiivi, kogus rahvatantse ja korraldas rahvanaljandeid ning avaldas teosed «Valimik eesti rahvatantse» koos H. Tamperega (1938) ja «Eesti rahvanaljandid» I (1944). Kui 1940. a. Eesti Rahva Muuseumis mitmest osakonnast moodustati uus asutus — Riiklik Kirjandusmuuseum, sai R. Põldmäe selle käsikirjade osakonna juhatajaks ning ühtlasi direktori abiks. Seega toimus üleminek kirjandusteaduse alale. Veel hiljemgi on R. Põldmäe töötanud kord rahvaluule, kord kirjanduse alal, kuid alates 1962 a. lõpust on ta truuks jäänud kirjandusele ning töötab Keele ja Kirjanduse Instituudis vanemteaduri ametikohal. Ta on üks 5-köitelise «Eesti kirjanduse ajaloo» koostajatest. Põhitöö kõrval on R. Põldmäe avaldanud arvukalt uurimusi rahvusliku ärkamisaja kirjanike ja ühiskonnategelaste kohta.
Juba 1959. a. andis R Põldmäe välja C. R. Jakobsoni «Valitud teosed» kahes tüsedas köites. See väljaanne sisaldab üsna olulise osa C. R. Jakobsoni kirjanduslikust pärandist. Esimeses osas on kõik luuletused, jutud ja muinasjutud, näidendid ning põllumajanduslikud artiklid ja kõned, teises köites mitmesugused artiklid ja följetonid. Mõlemad köited on varustatud selgitavate kommentaaridega.
Koos Ea Janseniga avaldas R. Põldmäe lühimonograafia «Carl Robert Jakobson» (1968). R. Põldmäe on avaldanud «C. R. Jakobsoni eluloo ja tegevuse kronoloogia» kahes osas, milles väga üksikasjaliselt näidatakse Jakobsoni tegevust kõigist võimalikest allikaist kokkuotsitud andmete põhjal (ilmunud Kirjandusmuuseumi aastaraamatus «Paar sammukest» II ja IX, 1961 ja 1976). Üksikutes artiklites on R. Põldmäe iseloomustanud C. R, Jakobsoni elu Tormas ja Jamburgis. tutvustanud Jakobsoni võitluskaaslasi ja tema näidendi lavastusi. Kokkuvõttes on R. Põldmäel väljapaistvaid saavutusi C. R. Jakobsoni kui kirjaniku ja ühiskonnategelase elu ja tegevuse uurimisel ning tema kirjandusliku pärandi avaldamisel.
R. Põldmäe on kirjutanud uurimusi ka Fr. R. Kreutzwaldi, L. Koidula, M. Veske. J. Hurda ja muude ärkamisaja tegelaste kohta. Rida sellealaseid artikleid on ilmunud iseseisva kogumikuna «Kirjamehi mitmes mõõdus» (1973). Kaks monograafiat on ilmunud Eesti üldlaulupidude kohta- «Esimene Eesti üldlaulupidu» (1969) ja «Kaks laulupidu» (1976). Soovime juubilarile vastupidavat tervist ja jätkuvat loomisindu!
Richard Viidalepp
Lisa kommentaar