Siinsed leheküljed ei sisalda värskete korjanduste uudseid tulemusi, vaid mitmesuguseid raasukesi, pudemeid ja mälestusi endisest ajast, ka paljud aastakümnete tagant. Need on silma puutunud vanade märkmike läbivaatamisel, kui on tulnud otsustada, kas neist midagi veel ümber kirjutada ja siis lõplikult ära visata. Et aga KM RO-l oli samal ajal laulikute ja jutustajate register ümbertöötamisel, siis polnud võimalik kõike kontrollimiseks vajalikku kätte leida, ja see on võinud põhjustada mõningaid ebakohti, loodetavasti siiski väheseid.
Ma olin arvamisel, et mõne kunagise kogumismatka reisikirjeldusest, mis omal ajal kogumistöö tulemustele lisamata jäänud, võiks siiski üht teist ka tagantjärgi välja märkida. Sest külakultuuri olustik Eestimaal on aastakümnete jooksul palju muutunud, rahvaloomingu mõistmiseks on aga olustiku tundmine küllaltki oluline.
Mõnikord on midagi kirjutamata jäänud ka unustamise või endale võetud ülesande äramuutmise tõttu. Näit. käisin ma a. 1931 kogumismatkal kirjanik A. H. Tammsaare kodukihelkonnas. Saadud kirjapanekud on omal ajal ka esitatud; esitamata jäänud olid aga etnograafilised, topograafilised, biograafilised jm. notiitsid, mis nüüd siin vanade mälestuste hulka on kaasa võetud.
Oma kogumistegevuse algul, kui kodukihelkonnas esimest ringi tehes külastasin vanu sugulasi ja panin neilt kirja huviäratavaid kultuuriloolisi kilde, jäid viimased sageli kogudesse esitamata; aastakümnete pärast niisugused tähelepanekud ei tundugi tarbetud ja ma olen neist mõndagi välja kirjutanud (kooli tekkimine kodukülas sellesamas talus, kus minagi olen sündinud ja kasvanud, lasteaia-taolised ettevõtted Järvamaal juba möödunud sajandil, et mul juba koolipoisina oli kokkupuuteid arheoloogiliste kaevamistega, olen ikka pärinud ja noteerinud muu seas ka arheoloogilisi mälestusteateid jne.).
Oma mõningate uurimistega seoses olen pöördunud paljude teadjamate inimeste poole spetsiaalsete küsimustega ja saanud neilt väärtuslikke andmeid; niisuguseid vastuseid ja kirjeldusi — muidugi üksikuid — leidub ka järgnevail lehekülgedel.
Mõnikord on minu poole pöördunud keegi esialgu hoopis tundmatu isik ja saatnud oma loomingut. Nii hakkas pärast Anne Vabarna matust mulle kirjutama tema sugulane Anna Saar, hiljem mitme aasta pärast kirjutas jälle hoopis teise nime all; viimaks saime ka isiklikult kokku, hiljem saadeti mulle tema laulude helilindistus. Andsin temasse puutuvad andmed ja helilindi üle sm. Ingrid Rüütlile, see laulik kutsuti Kirjandusmuuseumi, temalt tehti veelgi lindistusi, küsitleti jne. Kuid tema enda esimesed kirjad ja kirjapanekud jäid minu kätte.
Olen siia lisanud ka rahvaluulekogude evakueerimise ja reevakueerimise kohta säilinud mälestused. Selle ettevõtte kohta on säilinud pliiatsikirjaline päevik. Seda tervikuna ei tundunud vajalik (see oleks ka palju aega ja ruumi võtnud), küll aga olulisemate momentide märkimine. Et meie rahvaluulekogud jäid 1944. a. sõjasündmustes kahjustamata, selleks olid kaastegevad kõik ERA töötajad ja seda pole põhjust unustada. Nii evakueerimine kui reevakueerimine oli hästi organiseeritud; sellest on isegi fotopilte, mis on omas laadis ainukesed.
Kui 1945. a. mais pandi ajutiselt minu peale Kirjandusmuuseumi direktori ülesanded, tuli mul selles ametis juhtida ka Kirjandusmuuseumi teiste osakondade (arhiivraamatukogu, käsik. osakonna, bibl. osak.) varade reevakueerimist*
/RViidalepp/, dets. 79
*) Sellest on lähemalt kirjutanud August Palm. Vt. August Palm, Arhiivraamatukogu evakuatsioonis. Paar sammukest VII (1974), lk. 93–118.
RKM II 335, 2/8b
Järgnevad päevikud on esitatud Eesti Rahvaluule Arhiivi (siis Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Osakonda) 28.12.1979, Nr. 108 köites RKM II 335, 2/104a.